Kaasav haridus

Kaasavast haridusest

Definitsioon

Kaasava hariduse määratlemisel võib eristada kahte dimensiooni – filosoofiline ja praktiline.

Kategooria	Tähendus	Näide
Filosoofiline olemus
Juurdepääs haridusele	Lähenemisviis, mis loob võrdsed võimalused õppimisele ja arengule olenemata erivajadusest	Kaasamise suhtes on positiivne hoiak. Poliitikad ja põhimõtted sisaldavad lähenemisviisi, mis toetab kaasava hariduse rakendamist ning iga õpetaja ja haridusasutus peaks mõtlema, kuidas tagada igale lapsele võrdne juurdepääs haridusele.

Inimõigused	Õigus olla ühiskonna aktiivne liige ja saada haritud	Igal lapsel, olenemata erivajadusest, ja tema perekonnal, on õigus ja võimalus valida sobiv haridusasutus, kus ta saab õppida ja areneda koos eakaaslastega ja osaleda kogukonna igapäevastes tegevustes.
Kuuluvustunne	Tunne, et kuulutakse rühma ning ollakse aktsepteeritud ja võrdväärne kogukonna liige	Õpetajad ja teised täiskasvanud toetavad oma selgesõnaliste väärtuste ja hoiakute kaudu protsesse nii, et kõik lapsed tunneksid end rühma, lasteasutuse ja kogukonna võrdväärse liikmena.
Sotsiaalne integratsioon	Võimalus sotsialiseeruda eakaaslaste ja kogukonnaga	Õpetajad ja vanemad hindavad positiivset sotsiaalset läbikäimist, sõprust eakaaslastega ja positiivseid suhteid kogukonnas. Nende positiivne hoiak toetab sõbralikku suhtlust ja sõprussuhete tekkimist.
Praktiline olemus
Osalemine alushariduses	Osalemine tavarühmas koos tavapäraselt arenenud lastega, kus arvestatakse kõigi laste vajadusi ja kus kõik lapsed on õppimisse aktiivselt kaasatud	Kõik lapsed vaatamata erivajadusele osalevad samas rühmaruumis, kus õpetajad, arvestades iga lapse vajadustega, kasutavad mitmekesiseid tegevusi ja kohandusi õpikeskkonnas, toetades laste aktiivset osalemist kõigis tegevustes kogu päeva jooksul.
Tugisüsteem	Strateegiad, vahendid ja võimalused, mis toetavad kaasava hariduse rakendamist	Poliitikad ja õppekavad sisaldavad strateegiat, ressursse ja lähenemisviisi, mis toetavad haridusalaste sh kaasava hariduse eesmärkide saavutamist. Õpetajad kasutavad õpetamisstrateegiaid ja sekkumisi iga lapse arengu toetamiseks ning neil on võimalus arendada oma teadmisi ja oskusi, et tagada pidev professionaalne areng kaasava hariduse rakendamisel.
Lapse areng	Iga lapse areng ja võimetekohane õpe	Õpetajad selgitavad välja iga lapse arengutaseme ja kavandavad õpi- ja õpetamistegevused, et toetada iga lapse arengut ja saavutada individuaalsed õpitulemused.

Võtmetunnused

Kaasava hariduse võtmetunnuseid võib kirjeldada viies erinevas dimensioonis.

Dimensioon	Kategooria	Võtmetunnused	Selgitus alushariduse kontekstis
Laps	Lapse omadused	Lapse isikuomadused ja eripära, erivajaduse tunnused (liik ja raskusaste)	Koolieelse lasteasutuse igapäevastes tegevustes arvestatakse lapse individuaalsete vajadustega.
	Füüsiline kaasatus	Füüsilise keskkonna korraldus, õpetajate ja laste suhtarv, osalemine kaasavas õpikeskkonnas	Ruum, mööbel, vahendid, õpetajate ja laste arvuline suhe kindlustavad iga lapse, olenemata erivajadusest, aktiivse ja mõtestatud osalemise tavarühmas.
	Sotsiaalne kaasatus	Positiivne sotsiaalne integratsioon,	Laste vahel on head suhted ja neil on sõpru. Kõik lapsed on kaasatud nii õppe- ja kasvatustegevuses, laste omavahelises mängus kui ka muudes tegevustes päeva jooksul.
	Sotsiaalne kaasatus	positiivne suhtumine erivajadustega lapsesse
	Psüühiline kaasatus	Aktsepteerimine, kuuluvus, heaolu	Kõik lapsed tunnevad, et nad on rühma, lasteaia ja kogukonna võrdväärsed liikmed. Laps tunneb, et ta on väärtustatud ja tema heaolu on tagatud.
Õpetaja	Õpetaja omadused	Kompetentsus, väärtused, hoiakud	Õpetaja isikuomadused ja kompetentsus, mis on saavutatud esmaõppes ja täienduskoolituses ning väljenduvad õpetamisel.
Õpetaja	Õpetamine	Õppeprotsessi kvaliteet, varajane märkamine, õpieesmärkide seadmine, individualiseeritud õpi- ja õpetamistegevused, õpitulemuste hindamine, positiivsed suhted, refleksioon	Õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodid, tagasiside lapse tegevusele ja lapse arengu hindamine tagavad iga lapse aktiivse ja võimetele vastava osalemise õppe- ja kasvatustegevuses ja mängus. Õpetaja refleksioon oma õpetamise üle toetab tema professionaalset arengut.
Perekond	Perekonna kaasamine	Pere ja lasteasutuse koostöö, pere ootused, pere vajadused, pere ettekujutus kaasamisest	Lapsevanemate ja lasteasutuse vahel toimib aktiivne suhtlemine, mis tagab tegevuste vastavuse pere ootustele ja vajadustele.
Perekond	Perekonna toetamine	Lapsevanemate koolitamine, individuaalne teenuste kava	Vanematel on võimalik osaleda koolitustel ja perele pakutakse vajalikku tuge.
Organisatsioon	Organisatsiooni-kultuur	Sotsiaal-kultuuriline lähenemisviis, kaasamise filosoofia, selgelt defineeritud õppekava sisu, mitmekülgne toetus	Koolieelne lasteasutus on loonud sotsiaal-kultuurilistel väärtustel põhineva toetava ja koostööle orienteeritud tegevuskultuuri, kus igapäevane tegevus tugineb jagatud arusaamisele kaasavast haridusest ning kõigile üheselt arusaadav õppekava toetab kaasava hariduse rakendamist.
Organisatsioon	Struktuursed omadused	Eestvedamine ja juhtimine, personalitöö (töötajate töökoormus, lisatööjõud, töötasu ja hüvitised, puhkeaeg), kaasamise erinevad vormid	Eestvedamine ja juhtimine, juhtimisotsused ja personaliga seonduvad ressursid tagavad kaasava hariduse eduka rakendamise, mis võib toimuda erinevates vormides.
Riik	Poliitika ja seadusandlus	Kohalik kontekst, riigi kaasava hariduse poliitika, seadusandlus, kaasamise filosoofia	Riigi hariduspoliitika ja lähenemisviis kaasamisele toetavad kaasava hariduse rakendamist ja suurendavad alushariduse kättesaadavust kõigile lastele. Teenused ja tegevused aitavad saavutada kaasava hariduse eesmärke, arvestades kohalikku konteksti (poliitika, majandus ja demograafiline seis).
	Koostöö	Tugisüsteemid, koostöö institutsioonide vahel	Tugisüsteemid ja toetus, mis tagatakse institutsioonide, perede ja õpetajate vahelise koostöö kaudu eesmärgiga toetada kvaliteetse kaasava hariduse rakendamist.
	Ressursid	Rahaline tugi, muud ressursid	Riigi tasandil on tagatud piisavad finantsid ja muud ressursid kvaliteetse kaasava hariduse rakendamiseks.
	Monitooring ja hindamine	Kaasava hariduse kvaliteedi hindamine, osapoolte hinnangud	Monitooring ja hindamine sisaldab ja arvestab kaasavas hariduses osalejate tagasisidet ja tagab kaasava hariduse kvaliteedi.